Posti tänav
Võidu tänav 1950-1990
Postimaantee mõisapõldude vahel
Posti tänav on nagu pikk soolikas. See algab Karja tänava lõpust ja lõppeb vana kalmistu juures, Lihula ja Tallinna maantee ristmikul. Sajandeid oli see Uuemõisa mõisa põldude vahel kulgev postimaantee, kust postivankrid veeresid Tallinna ja Pärnu poole. 1739. aastal seati Haapsalus sisse riiklik postiteenistus ja siis sai sellest ametlik Tallinna postimaantee, millest tuleneb ka ajalooline Posti tänava nimi.
Krahviaed ja De la Gardie loss
Uuemõisa mõisa maad ulatusid linnuseni välja. Mõisa omanik krahv Jacob Pontus Stenbock ehitas linnusevaremete taha suvemõisa (valmis 1827), mille paekivimüüriga hiiglaslik park piirnes nüüdsete Posti, Karja, L. Koidula, Metsa ja Vee tänava ning piiskopilinnusega. 1827. aastal ostis suvemõisa krahv Carl Magnus De la Gardie. Lossis käisid suviti puhkamas paljud Vene keisririigi tähtsad tegelased, sealhulgas keiserlik perekond.
Linn valgus mõisapõldudele
Juba 19. sajandi lõpuks oli Haapsalu saanud tuntud suvituslinnaks, ärid kasvasid ja õitsesid. Pärisorjusest vabastamisega 19. sajandi algul sai maarahvas voli linna kolida ja oma ärid avada. Nii jäi senine, sajandeid püsinud linnaruum kitsaks. Inimesed ei mahtunud enam linna ära. 19. sajandi lõpus alustas Uuemõisa mõisnik suuri uusarendusi Posti tänava ümbruses. Senistele põldudele rajati tänavad, tänavateäärsed maad jagati kinnistuteks ja pandi müüki. Uusomanikeks saidki enamasti ümberkaudsetest, aga ka kaugematest piirkondadest tulnud eesti pered.
Maalt võtsid nad kaasa palgid ja lauamaterjali ning ehitasid linna enamasti lihtsad puumajad. Haapsalu kuurordipiirkonnale omased klaasitud verandad jättis praktiline linna uuselanik ehitamata, sest jõudeaega polnud – oli vaja tööd teha. Majad ehitati traditsiooniliselt kinnistu piirile. See oli nõue, aga ka praktiline otsus, sest nii jäi õuemaa peenarde päralt. Kinnistud olid suured ja oma aed oli eelkõige tarbeaed peenarde, õunapuude, lauda, puukuuri jm praktilisega. Nii kujunesid Posti, Koidula, Uue, Kreutzwaldi, Võnnu, Mihkli, Endla tänavad ja elumajadest tänavaseinad.
Metodisti kirik ja uusasum
Teisel pool Posti tänavat on ilusate tänavanimedega (Mihkli, Endla, Kalevi, Eha, Fr. R. Kreutzwaldi) 19.-20. sajajandi vahetuse uusasum. Eha, Endla, Kalevi tänavate ristmikul asub sihvaka torniga metodisti kirik, mis sai Eesti Vabariigi algul uueks maamärgiks ajaloolise linnasüdame vanade kirikutornide ja linnuse kellatorni kõrval. See on Eesti esimene algselt metodisti kirikuks ehitatud pühakoda. Hoone projekteerisid Eesti tipparhitektid Herbert Johanson ja Eugen Habermann, kes n-ö leiutasid Eesti metodisti kiriku arhitektuuri, millest võeti eeskuju juba järgmiste metodisti kirikute ehitamisel.
Täpselt samal ajal oli Johansonil ja Habermannil töös Eesti Vabariigi Riigikogu hoone projekteerimine, mis oli samamoodi leiutamine – äsja loodud Eesti riigile oma parlamendihoone loomine. Mõlemad hooned, nii parlamendihoone kui Haapsalu metodisti kirik, valmisid 1922. aastal. Muidugi on need täiesti erinevad, välja arvatud pisikeste ruutudega aknakesed, mis on omased mõlemale ehitisele nagu ka paljudele teistele Habermanni ja Johansoni projekteeritud hoonetele.
Metodisti kiriku esist võibki nimetada kirikuplatsiks, sest vastaspoolel asub advendikirik. Seitsmenda Päeva Advendistide koguduse modernistlik palvemaja on ümber ehitatud nõukogudeaegsest pimedate ühingu katlamajast ja pühitseti 2001. aastal.
Kongo nimi elab edasi
Kalda ja Lahe tänavate nurgal asub Kongo hotell. 1930. aastatel oli see saun, nõukogude ajal õllekas, mida hakati nimetama Kongoks. Haava tänava lõpus asus öllekas, mida nimetati Vietnamiks. Kongo ja Vietnami nimed tulid maailmapoliitikast. Mehed õlleklaasi taga arutasid tuliselt Kongo ja Vietnami sõja teemasid ning nii need nimed õllekatele külge jäid. Vietnamist pole midagi järgi, hotell kannab Kongo nime auga edasi. Kongos on muuseas 2007. aastal eraviisiliselt ööbinud Soome president (aastatel 2000-2012) Tarja Halonen.
Linn valgus Krahviaeda
Eesti Vabariigi aeg tõi linnaruumi suured muutused. Perekond De la Gardie hakkas oma hiiglaslikku parki kinnistuteks müüma. Posti tänava äärde, endisele pargi piirile kerkisid üksteise järel linnakodanike majad. Eriti edev oli Koidula tänava nurgal asuv kolmest majast koosnev hoonete ansambel. Esimesel korrusel olid ärid, teisel korrusel elas äriomaniku perekond. Päris nii edevana pole hoonete ansambel senini säilinud. Posti 5, kus asusid postkontor ja telegraaf, lasti punaväelaste poolt 1941. aasta suvel õhku. Uus maja ehitati 1950ndatel ja siis juba algsest hoonest erineva arhitektuuriga.
Lossist sai haigla
Krahviaeda rajati ilusate nimedega tänavad – Vaba tänav ja Rahu tänav. De la Gardie lossi ostis Eesti Vabariik ja ehitas selle Artur Perna projekti järgi ümber maakonnahaiglaks. 1979. aastal valmis selle kõrval uus ja suur haiglakompleks. Nüüdseks on lossist saanud hooldekodu.
Vaba tänava sünnitusmaja
Aadressile Vaba tänav 2 ehitas ärimees Johannes Ots oma Posti ja Vaba tänavate nurgal asuva poemaja kõrvale kena funkstiilis elumaja, mis Nõukogude ajal riigistati. Sellest sai Haapsalu rajooni sünnitusmaja ja lastehaigla. Tollal ahjuküttega majas sündisid Läänemaa inimesed kuni 1979. aastani, mil sünnitusosakond viidi üle vastvalminud haiglakompleksi.
Haapsalu kultuurimaja – kultuuritempel mällu igaveseks
Sünnitusmaja taha endisesse Krahviaeda ehitati piiskopilinnusele „konkurent“ – mastaapne Haapsalu rajooni kultuurimaja, mis valmis 1975. aastal. Ado Eigi projekteeritud hilismodernistlik kultuurimaja on tõeline kultuuritempel, kuhu sisse minnes võib kultuurselt väga mitmel moel hommikust õhtuni aega veeta. Kultuurimajas on raamatukogu, kunstigalerii, konverentsisaal, kino- ja teatrisaal, ringiruumid ja veel igasugused muud põnevaid sopid, kus pidevalt midagi tehakse ja toimub.
