Kooli tänav
Selle tänava ääres on kooliharidust antud sajandeid, mis on andnud tänavale ka nime. Kool rajati – nagu tollal ikka – kiriku juurde, mis asub samuti Kooli tänaval. Nii on sellele väikesele kitsale tänavale enam kui pool tuhat aastat kellahelina saatel tuldud jumalateenistusele, ristimisele, leeri, laulatusele ja matusele. Kogu inimese eluring oli sajandeid seotud kirikuga.
Kooli 2 – Hilisbarokne raekoda ja raekoja park
Esimene kirjalik teade Haapsalu linna raest on aastast 1420. Hilisbarokne raekoda valmis 1775. aastal. Sellest ajast peale on peaukse kohal Haapsalu linna vapp. Istungite saal asus peauksest vasakul, paremal pool oli raesekretäri ja hiljem linnaarsti korter. Raekojast juhiti linna 1941. aastani. Alates 1950. aastast on hoones muuseum.
Kooli 3 – Sadamalinna tollimaja
Haapsalu asukoht mere ääres tähendas, et siia saabuvatelt ja siit lahkuvatelt kaubalaevadelt koguti meretolli ehk portooriumi, samuti erakorralisi sõjatolle ehk litsentsitasusid. Rannikuäärse salakaubaveo tõkestamiseks ja ametliku kaubanduse kontrollimiseks vajas riik kindlaid tugipunkte. Aastal 1789 ehitati Haapsallu raekoja juurde kubermanguarhitekt Johann Mohri projekti järgi massiivne kivihoone. Hoone püstitati spetsiaalselt tolliameti ja selle töötajate tarbeks, et hallata kohalikku merekaubandust.
Kooli 5 – Muusikud ja mudaäri, misjonär Hedwig Büll ja Iloni Imedemaa
Saksamaal sündinud muusik ja kaupmees Carl Ludwig Althoff ostis 1842. aastal 100 hõberubla eest krundi, mis asub praegusel aadressil Kooli 5. Tema tütar Angelica Charlotte abiellus 22. augustil 1852 Haapsalus sündinud muusiku Fabian Bernhard Stürmeriga, kelle isa Erich Bernhard Stürmer oli samuti muusik ja pärit Saaremaalt. Nii liitusid kaks muusikute perekonda. Fabian Bernhard ja Angelica Charlotte Stürmeril sündis kaks tütart: Agnes Marie, kes suri kõigest 10-aastaselt liigestehaigusesse, ja Anna Louise Wilhelmine (17.10.1855–12.08.1919).
Anna Louise abiellus 1878. aastal Tallinna kaupmehe Theodor Bülliga (07.10.1846–03.10.1902). Theodor Bülli vanaisa oli tulnud Eestisse Saksamaalt ja töötas Tallinnas pagarina. Theodor Büll ise oli energiline ettevõtja ja kommersant, kes viibis töö tõttu palju Peterburis ja Moskvas. Pärast abiellumist 1878. aastal asus noorpaar elama Moskvasse, kus neil sündis kolm last: Olga Jenni Catharina, Sophia Charlotte Elisaveta ja Alma Henriette.
Aastal 1845 ehitas Pürksi mõisnik Theodor von Ungern-Sternberg dr Carl Abraham Hunniuse näpunäidete järgi Tagalahe äärde väga moodsa sisseseadega mudaravila (praegusel aadressil Suur-Mere 18). Carl Althoff ostis selle 1848. aastal ära ja asus kohe tegema juurdeehitusi, et mudaravila saaks vastu võtta ka keiserlikke külalisi. Alates 1848. aastast jäigi linna tegutsema kaks mudaravilat: Eeslahe ääres Bergfeldi mudaravila ja Tagalahe ääres Althoffi mudaravila, mis pärandati edasi perekonnaliini pidi ja sai hiljem tuntuks Bülli mudaravilana. Hedwig Büll on oma elulookirjelduses kirjutanud: „Haapsalu oli populaarne kuurort tänu merepõhjas asuvale tervistavale mudale, mis aitas reuma ja muude haiguste korral. Minu isa oli ühe sellise supelhoone omanik. Suvel viibis siin alati suur hulk kuurordikülastajaid, kelle hulgas oli kord ka eelviimane tsaar ning hiljem viimase tsaari abikaasa õde.“
Aastal 1884 lammutas tüdrukute Haapsalu vanaisa Fabian Bernhard Stürmer vana, Saksa (nüüdse Linda) ja Kooli tänava nurgal asunud elumaja ning ehitas asemele uhke kahekordse, kivist soklikorruse ja kauni klaasverandaga hoone, mis on algse välimusega säilinud tänini. Võib arvata, et suur elumaja ehitati praktilisest vajadusest. Juba 1885. aastal kolis kolmelapseline perekond Büll Moskvast Haapsallu Kooli tänav 5 majja ning Theodor Büll võttis üle mudaäri juhtimise.
Neil sündis 5. veebruaril 1887 tütar Anna Hedwig. Haapsalus sündis Büllidel veel neli last – kaks poissi ja kaks tüdrukut. Hedwigi vennad ja üks noorematest õdedest surid aga juba väiksena, täisealiseks elas lisaks vanematele õdedele 12. oktoobril 1891 sündinud tütar Henriette Margarethe Angelica. Nii kasvas Kooli tänava majas üles viis Bülli tütart.
Hedwig Büll – erakordse saatusega naine, keda on nimetatud ka „meie oma ema Teresaks“ – ristiti Haapsalu Jaani kirikus ning ta õppis Kooli tänaval Haapsalu luterikoguduse tütarlastekoolis. Edasi viisid õpingud ta Peterburi ja Saksamaale. Aastatel 1911–1955 pühendas Hedwig oma elu Armeenia kristlaste aitamisele Lähis-Idas. Armeenlased tunnevad teda tänini nimega Emake Büll (Armenian: Mayrik Büll).
Hedwig Bülli viimane teadaolev Eesti-külastus jäi 1931. aastasse, mil ta tegi siinses koguduses ettekande oma misjonitööst. Nõukogude Liitu teda ei lubatud. Hedwig Büll suri 2. oktoobril 1981 Saksamaal Lobbachis.
Loe lisaks: Piret Jaaksi dokumentaalromaan Hedwig Büllist – „Taeva tütred“ (Varrak, 2023).
Kunstnik Ilon Wikland otsustas 2004. aastal kinkida oma raamatuillustratsioonide originaalid Eesti riigile kui oma sünnimaale. Temanimeline galerii avati 2006. aastal kunstniku lapsepõlvelinnas Haapsalus, just samas Kooli tänav 5 majas. Tema suur soov oli luua ka palju mängurõõmu pakkuv lastekeskus. Astrid Lindgreni raamatuid illustreerides olid sageli just Haapsalu linnusevaremed, puithooned ja meri Ilonile alateadlikuks inspiratsiooniallikaks. Nii sündiski Kooli 5 hoones teemakeskus Iloni Imedemaa, mille kunstnik ise 2009. aastal pidulikult avas.
Jaani kirik
Jaani kirik on olnud Haapsalu linnakodanike pühakoda juba üle 500 aasta, mistõttu võib seda nimetada ka linnakirikuks. Keskajast kuni Nõukogude okupatsioonini oli kirik paik, mis aitas traditsiooniliselt korraldada inimese maist elu sünnist surmani. Kirikus vastsündinud laps ristiti, täisealiseks saades leeritati ning võeti vastu koguduse liikmeks. Perekonda luues sealsamas laulatati ning maise teekonna lõppedes sängitati kiriku kalmistule. Samuti hoolitses kogudus vaeste eest ja osales koolihariduse andmisel.
Pühale Nikolausele pühitsetud linnakirik, mida kirjalikes allikates on esmakordselt mainitud 1513. aastal, ehitati ümber aidast. Seetõttu on hoone erandlikult põhja-lõunasuunaline. Algselt oli tegu katoliikliku pühakojaga, mida meenutab kirikuaias kivialusel eksponeeritav altariplaat ehk mensa (arvatavasti Gotlandi paest), mis leiti kiriku külgukse alt 2008. aastal.
Saare-Lääne piiskop Johannes IV Kievel lubas 1524. aastal kuulutada evangeeliumiusku ning sellest ajast peale on linnakirik olnud luterlik. Siinne paekivist altarisein on üks Eesti vanimaid. Altariretaabli keskne teema – kõrgreljeefina kujutatud „Kristus Ketsemani aias“ – on Eestis samuti erandlik. Ketsemani aias palvetas Kristus enne ristilöömist, pöördudes Jumala poole leppimusega: „Abba, Isa! Sinul on kõik võimalik! Vii see karikas minust mööda! Kuid ärgu sündigu see, mida mina tahan, vaid see, mida sina tahad!“ (Mt 26:39). Altariseina on paekivist välja tahunud Joachim Winter, kes oli Haapsalus Jakob De la Gardie teenistuses. Kivist altarisein on kogu Põhja-Euroopas haruldane ning Eestis ainulaadne.
Linnakirikus tegutses linnakogudus, kuhu kuulusid eestlased ja rootslased. Sakslased kuulusid lossikogudusse ning käisid koos lossikirikus, kuni 1726. aasta kevadtorm viis pühakojalt katuse. Põhjasõja kannatuste tõttu väikeseks jäänud kogudus ei suutnud hoonet taastada ja kolis samuti linnakirikusse, võttes kaasa oma kaitsepühaku. Nii pühitseti linnakirik Püha Johannese nimele ning sealtpeale on kiriku eestikeelne nimi Jaani kirik. Kui lossikirik 1889. aastaks taastati, kolis saksa kogudus sinna tagasi ja see pühitseti omakorda Püha Nikolause nimele. Praegu on Haapsalus üks luterlik kogudus – EELK Haapsalu Püha Johannese kogudus, kelle jumalateenistused toimuvad mõlemas kirikus.
Kooli tänava koolimaja
Haapsalus avati esimene linnakool 1554. aastal kiriku juurde. Selles luterlikus koolis võisid õppida nii neiud kui ka noormehed. 1680. aastatel tuli siia noori õppima isegi Pärnust, Tallinnast, Kuressaarest ja Stockholmist. Kooli lõpetajatel oli õigus astuda otse ülikooli.
Põhjasõja ajal sai Haapsalu rängalt kannatada, mistõttu tuli Kooli tänavale ehitada uus linnakooli hoone. Kui 1805. aastal avati Kalda tänaval kolmeklassiline kreiskool, siis senine linnakool muudeti tütarlastekooliks, mille tegevus küll 1830. aastatel hääbus.
Aastal 1839 avati dr Carl Abraham Hunniuse eestvõttel vanas linnakooli majas esimene eestikeelne kool, mis koliti mõne aasta pärast ümber Ehte tänavale. See jäi linna ainukeseks eesti õppekeelega kooliks kuni Eesti Vabariigi loomiseni.
Aastal 1853 alustas Kooli tänava hoones tegevust kaheklassiline Haapsalu linna tütarlastekool, kus õppetöö toimus saksa keeles. 1865. aastal loodi selle baasil tütarlaste elementaarkool, mis pidi 1891. aastal üle minema venekeelsele õppele. Kooli legendaarseks juhatajaks sai Alma Berg, kelle käe all kasvas õppeasutus 1914. aastaks seitsmeklassiliseks tütarlastegümnaasiumiks. 1917. aastal hakati Haapsalu Tütarlastegümnaasiumis õpetama eesti keelt ning uueks koolijuhatajaks sai Aleksandra Puusepp.
Aastal 1919 ühendati poeglaste ja tütarlaste gümnaasiumid, mis sai 1923. aastal nimeks Läänemaa Ühisgümnaasium. Kooli tänava majas alustas seejärel õppetööd Haapsalu 1. algkool. 1938. aastal kolisid nii 1. kui ka 2. algkool vastvalminud Haapsalu linna algkooli hoonesse Ehte tänaval.
